Meelelahutusuudised

Liilit Kirss tutvusest kupeldamisskandaali keskmes oleva ärimehega: tollal elasin ikka väga roosas mullis

Liilit Kirss 01.12.2017, 08:28

Skandaal, mille peategelasteks on eksmiss Laura Kõrgemäe ja ärimees I.J. Zand, ei näi vaibuvat. Väidetavalt palkas härra Zand Laura vahendusel eskorttüdrukuid. Mitmed neist tundsid end ahistatuna. Skandaali kisti ka Tanel Padari toonane kallim Kristel Mardisoo. Üks neiu väitis, et Kristel oli kupeldaja. Kristel ütleb selle nädala Kroonikas, et ta pole kupeldaja, vaid mutrike hästi punutud võrgus.

Ka mina tunnen I.J. Zandi. Julguse seda avalikult tunnistada andis mulle Kristel. Minu lugu algas novembris 2007. Läksin suvel lahku oma kallimast ja mul tekkisid uued sõbrannad. Üks neist kutsus mu aastavahetuseks Genfi. Mu vastuse peale, et mul pole parasjagu raha, ütles ta, et see pole probleem. Ta kutsus mu kohvik Giannisse, et tutvustada mulle üht sõpra. See sõber hoolitsevat sõidu eest. Kohvikus ootas meid vanem härrasmees IJ, kes jättis viisaka mulje. Tema jutt oli kergelt hüpnotiseeriv, samas huvitav. Mõistsin, et tal on raha, võimu, olulisi kontakte – kõike seda, mis inimesele mõjub.

Me esimesel kohtumisel kinkis ta mulle iPodi ja keeldus seda tagasi võtmast. Kui küsisin, mille eest, vastast ta: „Võib-olla ma tahan, et sa mõnele oma sõbrannale minu eest kostad.“

Ma elasin toona, ligi kümme aastat tagasi ikka väga roosas mullis. Täna tunnistan, et naiivitarina. Me aastavahetus möödus Genfis. Olime seal kolm-neli päeva. IJ ja tema äripartnerid olid meie seltsis vaid esimesel õhtul. IJ ei ole mulle ühtegi lähenemiskatset teinud, küll aga proovis tema äripartner mu tuppa siseneda – pistsin kõva häälega karjuma ja ta kadus. Lukustasin ukse. Sellega see heleroosa mull lõhkes. Rohkem mind ei tülitatud.

Tagasi tulles rääkisin juhtunust ühele teisele heale sõbrannale. Selgus, et ka tema tunneb IJ-d. Sõbranna tegi mulle ettepaneku reisida koos temaga Ameerikasse, IJ-le Floridas Naples kuuluvasse kuurorti puhkama. Eelmisest ehmatusest hoolimata nõustusin, sest lubati, et lähme ja oleme seal kahekesi. Veetsime päikeserannikul kokku natuke alla nädala. Hakkasin tasapisi aru saama, kuidas see süsteem tüdrukutega töötab. Pärast neid reise käisin IJ ja oma sõbrannaga veel mõnel lõunal, mis ei päädinud millegi erilisega, pigem nagu oleks vana tuttavaga kokku saanud. Raha pole ma IJ-lt saanud ja siivutuid ettepanekuid pole mulle isiklikult tehtud.

Me ei suhelnud kuus aastat, kuni sel kevadel oli meid minu üllatuseks ühel nooblil sünnipäeval pandud kõrvuti istuma. Härra tuli ja istus maha, viisakas nagu alati. Rääkisime maast ja ilmast ja tööst. Ta otsis uut heategevusprojekti, küsis, kas saan aidata. Lubasin sellele mõelda, kuid sinna see jäi. IJ on alati tundunud mulle ohtliku, kuid põneva inimesena, kelle mängu olen kõrvaltvaatajana jälginud.

Skandaal, mis plahvatas, ei üllatanud mind, küll aga ehmatas selle mastaapsus, nagu ka Kristelit. Räägin oma loo, sest täna, kümme aastat hiljem, pole mul midagi varjata, minul temale pretensioone ei ole.
Nooruse lolluse õppetunnid tuleb ise läbi teha.